Krematsioon

Krematoorium (lad. cremare- `põletama`) on surnute põletamise hoone. Surnu tuhastatakse ahjus 900-1000 kraadises gaasiõhu joas 50-90 minuti jooksul. Selle tulemusena tekib 2-2,5 kg tuhka. Tuhk puistatakse urni, mis paigutatakse kas kolumbaariumi (tuhaurnide ruum krematooriumis), maetakse või puistatakse tuhk laiali. Krematoorium on seega kõigest vahelüli enne põrmuga lõplikku hüvastijätmist. 

Krematsioon on hügieeniline matmisviis. Kuna ühele tavalisele hauaplatsile saab matta 9 urni, vähendab krematsioon matmiskohtade probleemi. Urnikalmistud ei vaja enda ümber sanitaartsooni, sest tuhastatud säilmete steriilsuse tõttu puudub reostusoht.

Urnimatustel pole otsest kontakti surnukehaga – see vähendab psüühilisi üleelamisi ning muudab matused emotsionaalselt kergemaks.

Tuhastatud säilmeid on lihtne transportida, ka teise riiki.

Kui tavalise matuse puhul on aeg piiratud, eriti suvel, siis urni matmiseks saab aega ja kohta vabalt valida. Saab ära oodata ka kaugelt saabuvad sugulased.

Kaasaegsed krematooriumiahjud on väga keskkonnasõbralikud. 

Eri religioonide suhtumine krematsiooni sõltub suhtumisest inimesse ja arusaamisest elust pärast surma. Taunitud on põletamise paganlikku päritolu, kuid konkreetsetest teoloogilistest keeldudest teateid pole. Ainus kiriklik keeld kehtis katoliikluses 1880-1963. Anglikaani kirik võttis kõige kiiremini krematsiooni neutraalse suhtumise. Judaismis ja muinasegiptuses arvati, et hing ja keha kuuluvad kokku, keha hävitamisel oleks hävinud ka hing. Hinduismis ja budismis arvati, et keha põletamine kiirendab hinge vabanemist. Muistsete eestlaste arvates vabanes hing kehast ja sai taevasse vaid peale põletamismatust. Arvati, et surnut mattes jäi tema hing maa-aluste vaimude võimusesse.   

 

Tallinna Krematooriumis toimub tseremoonia kahel viisil. Urnimatuse korral on surnu eelnevalt tuhastatud. Tseremoonia ajal on kirstu asemel urn, talituse lõppedes viiakse urn kabelist välja. Kogu ülejäänud tseremoonia sarnaneb teisele võimalusele, kus kombetalitus toimub ümber avatud väärispuidust kirstu, mis talituse lõpul alla langedes sümboliseerib harjumuspärast hauamatust. Seejärel kadunu tuhastatakse. Krematooriumise soovitatakse tuua lõikelilli ja väiksemaid leinakimpe. Pärjad ja potililled sobivad paremini hauamatustele. 

Tallinna Krematoorium, esimene krematoorium Baltimaades, loodi 1993. aastal Pärnamäe kalmistul algselt 1970-ndatel ehitatud kabelisse, millele tehti juurdeehitus krematooriumiahju jaoks. Uue näo sai ka kabeli interjöör. Kuna kabel on pühitsetud, korraldatakse nii ilmalikke kui kiriklikke leinatalitusi. Tallinna Krematooriumis toimuvad tuhastamis-, urni- ja hauamatused.

1997.aastal avati Tallinna Krematooriumi osakond Tartu Krematoorium, mis oli kolmas krematoorium Baltimaades.

Tallinna Krematooriumis on kaks krematooriumiahju. Esimene toodi Eestisse 1993. aastal ning teine, keskkonnasõbralikeimat tüüpi ahi maailmas, lisandus  aastal 1999.

Alates 1998. aastast saab Tallinna Krematooriumiga sõlmida eellepinguid teenuste osutamiseks tulevikus.

2004. aastal rekonstrueeriti täielikult kogu krematooriumikompleks. Lisandusid väike kabel, kaks peiesaali toitlustusruumidega, uue näo said suur kabel ning eri abiruumid. 

Tuhastamise statistika Tallinna ja Tartu Krematooriumites:

Tallinna Matusebüroo
kontorid Paldiski mnt. 68 Telefon: 650 7372 Faks: 650 7382
E-R 9.00-16.00 L 9.00-14.00

Kalmistu tee 15
Telefon: 672 2595
E-R 9.00-16.00 L 9.00-14.00

Sütiste tee 19
Telefon: 644 9580 Faks: 655 4939
E-mail: matuseb@neti.ee

E-R 9.00-16.00 L 9.00-14.00

Matusebüroo Forsius

Kreutzwaldi 4, tel. 640 0601, email: matus@forsius.ee